Inimese meeled ja avastamine

Alustasime meelte tundi oma meelte kaardistamisega. Õpilased oskasid kenasti nimetada kõiki inimese viite meelt.

Tegelesime selles tunnis kompimisega põhjalikumalt.

Õpilased said töölehe, kuhu tuli esimeseks kirja panna, mida kompides tunned.

Õpetaja käis ringi läbipaistmatu kotiga ja lubas kotti pista käe ning kotis olevat asja mudida, katsuda ja tunnetada.

Enne kirja panemist proovisin vältida eelmise uuringu tegevuse juures ilmsiks tulnud viga, et õpilased ei oska sõnu ise kirjutada ning rääkisime, mida võiks üldse kompimise teel tunda. Lapsed pakkusid välja erinevaid omadussõnu, mille ma tahvlile kirjutasin, et neil oleks lihtsam tabelit täita.

Lapsed olid agarad ja kompisid hoolega.

Esimesse tulpa kirjutasid siis õige numbriga asja taha selle, mida tundsid, teise tulpa, selle asja nime, mis nad arvasid kotis olevat. 

 Kui kaks esimest tulpa olid täidetud rääkisime sellest, mida nad tundsid, mis asjaga võis olla tegu, vaatlesime neid asju ja kirjutasime kolmandasse tulpa nende asjade nimed. Viimasesse tulpa said lapsed need asjad ka joonistada.

 Lõpuks tegime kokkuvõtte, kui hästi või halvasti kellelgi asjade kompimine õnnestus. Pildistatud töölehti vaadates võib näha, et on lapsi, kes saavad juba aru tabeli täitmisest ja kogu ülesandest üldiselt, kuid klassis õpib ka nõrgemaid lapsi, kes südamerahuga igasse tulpa sama sõna kirjutavad ja seda endiselt ka mitmekordsel tähelepanu juhtimisel.

Tähelepanekud:

• selles tunnis sain ühendada loodusõpetuse eesti keelega, sest lapsed pidid tegema tahvlilt ärakirja või oma peast kirjutama, tegema ilusaid tähti ning pöörama tähelepanu vomistusele
• õppisime tabelit täitma
• endiselt nägin lapsi, kes oma esialgsed valesti arvatud asjad hiljem ära kustutasid ja õiged lisasid, juhtisin sellele ka tähelepanu, et pole tähtis kas arvasid õigesti või mitte, see on sinu arvamus ja seda ei pea häbenema ega kustutama
• kogu tegevus sobitus ideaalselt koolitunniga ehk 45 minutiga jõudsime kenasti valmis