Tuesday, November 17, 2015

Inimese meeled ja avastamine

Alustasime meelte tundi oma meelte kaardistamisega. Õpilased oskasid kenasti nimetada kõiki inimese viite meelt.
Tegelesime selles tunnis kompimisega põhjalikumalt.
Õpilased said töölehe, kuhu tuli esimeseks kirja panna, mida kompides tunned.


Õpetaja käis ringi läbipaistmatu kotiga ja lubas kotti pista käe ning kotis olevat asja mudida, katsuda ja tunnetada.
Enne kirja panemist proovisin vältida eelmise uuringu tegevuse juures ilmsiks tulnud viga, et õpilased ei oska sõnu ise kirjutada ning rääkisime, mida võiks üldse kompimise teel tunda. Lapsed pakkusid välja erinevaid omadussõnu, mille ma tahvlile kirjutasin, et neil oleks lihtsam tabelit täita.
Lapsed olid agarad ja kompisid hoolega.







Esimesse tulpa kirjutasid siis õige numbriga asja taha selle, mida tundsid, teise tulpa, selle asja nime, mis nad arvasid kotis olevat. 

 Kui kaks esimest tulpa olid täidetud rääkisime sellest, mida nad tundsid, mis asjaga võis olla tegu, vaatlesime neid asju ja kirjutasime kolmandasse tulpa nende asjade nimed. Viimasesse tulpa said lapsed need asjad ka joonistada.

 Lõpuks tegime kokkuvõtte, kui hästi või halvasti kellelgi asjade kompimine õnnestus. Pildistatud töölehti vaadates võib näha, et on lapsi, kes saavad juba aru tabeli täitmisest ja kogu ülesandest üldiselt, kuid klassis õpib ka nõrgemaid lapsi, kes südamerahuga igasse tulpa sama sõna kirjutavad ja seda endiselt ka mitmekordsel tähelepanu juhtimisel.



Tähelepanekud:

  • selles tunnis sain ühendada loodusõpetuse eesti keelega, sest lapsed pidid tegema tahvlilt ärakirja või oma peast kirjutama, tegema ilusaid tähti ning pöörama tähelepanu vomistusele
  • õppisime tabelit täitma
  • endiselt nägin lapsi, kes oma esialgsed valesti arvatud asjad hiljem ära kustutasid ja õiged lisasid, juhtisin sellele ka tähelepanu, et pole tähtis kas arvasid õigesti või mitte, see on sinu arvamus ja seda ei pea häbenema ega kustutama
  • kogu tegevus sobitus ideaalselt koolitunniga ehk 45 minutiga jõudsime kenasti valmis

Veeringlus ja aurustumine

Rääkisime päris mitmes 1. klassi loodusõpetuse tunnis sellest, kuidas vesi ringleb, kuidas see pilvedesse saab ja mis juhtub selle veega, mis on maha sadanud.
Tõestamaks seda, et vesi tõesti aurustub, uurisime, kui kaua läheb selleks aega ja kas see ikka tõesti nii on. 
Õpilased püstitasid töölehel hüpoteesi, et mis juhtub selle veega, mille paneme kaanele? Lisaks pidid nad arvama kui kaua kulub selleks aega?


Koos paarilisega asetasid lapsed enda kaane sobivasse kohta klassi. Kohtadeks valiti radiaatori pealne, aknalaud, ukse kõrval põrandal, seina ääres kapi peal jne.

Õpetaja pani vee Petri tass ehk kaanega alusele, rääkisime ka sellest, et mis sellega võiks juhtuda.
Töölehe täitmine oli osadele lastele päris keeruline.
Arvati, et vee aurustumiseks kulub 5 tundi kuni kaks nädalat.
Tegelikult tulles järgmisel hommikul kooli, nägime, et kõigile kaantele klassis oli jäänud ainult läbipaistmatu laik. Seega neil, kes arvasid, et vee aurustumiseks kulub üks päev, oli õigus.

Mida mina sellest tunnist õppisin?

  • töölehe täitmine ja sinna kirjutamine on 1. klassile veel oktoobri lõpus  ikka raske, kuigi enamik trükitähti on õpitud, siis ise sõnade kirja panemine läheb vaevaliselt
  • juhised peavad olema väga selged ja konkreetsed
  • uurimine üldiselt meeldib väiksematele õplastele

Monday, October 19, 2015

Uuringulaeka tiim külastas Konguta kooli

15. oktoobril külastasid meie pisikest kooli Uuringulaeka meeskonnaliikmed, kes olid laste jaoks ettevalmistanud leiva teemalise uuringu.


Uurimine algas tiimidesse jagamise ja varjuteatriga leiva tegemisest.

Lapsed kuulasid ja vaatasid huviga.

Pabernukud olid filigraanselt välja lõigatud.
Peale etendust märkasid lapsed, et igal laual oli neli erinevat sorti leiba, kolm poe ja üks kodus valmistatud.

Esimesena pidi välja selgitatama, et milline leib on kodus tehtud. Siis said lapsed välja valida neile enam maitsenud leiva.
Seejärel said lapsed töölehe, kus tuli leivad järjestada värvuse, lõhna ja maitse järgi.


Tulemused kanti tahvlile, kuhu ühiselt tehti ka uuringu lõpus kokkuvõte.
Grupid said välja mõelda oma etenduse ja mängisid seda siis teistele, oli nii õpetliku sisuga, kui ka natukene õudsaks kippunud etendusi.


Kokkuvõtteks ütlesid lapsed, et neile meeldis kõige rohkem leiva maitsemine ja varjuteatris mängida.

Sunday, October 11, 2015

Upub või ujub?

8. oktoober viisin läbi esimese uurimise tunni õues. 
Tunni teemaks oli "Ujub või upub?". Valmistasin ise ette töölehed eelnevate teadmiste ja uute teadmiste ning kokkuvõtte kirjapanekuks. Tööleht
Kuna minu 1. klassi kõik õpilased ei oska veel päris hästi lugeda, osad ei tunne kõiki tähtigi, siis kasutasin Clip Art´i pilte ja võimalikult vähe teksti.
Asjade, millega katsetada,  välja mõtlemine ei olnud väga raske, tahtsin, et osad asjad peavad lapsed ise loodusest otsima (käbid, kivid, lehed ja lisaks kaks asja nende enda valikul) ning osad asjad võtsin ise kodust kaasa (õunad, pesulõksud, pliiatsid, kustukummid, mündid, paberi ja oad).
Ujuvuse proovimiseks olid kõigil lastel eraldi karbid, mille nad ise toas veega täitsid ja õue viisid. Kohe algul tuli pilku püüdma ja meie põnevaid uuringuid vaatama külakass, kes ennast paitada lasi ja siis sääred tegi.

Esimeses, hüpoteesi seadmise etapis, pidid lapsed vaatama kahte esimest veergu, et märkida sinna rist, kas nad arvavad, et see asi ujub või upub.
Seletasin kõik pildid lahti ja nemad muudkui märkisid.

Teises etapis algas katsetamine ja asjade loodusest otsimine. Kõige raskem oli käbi leida, sest olime kooli õues ja seal mände ega kuuski ei kasva. Käbi leidmiseks pidid lapsed jooksma 100 meetrit kaugemale männiku servale, nii et sportisime ka veidi. Kaalusin esialgu ka uuringu läbiviimist meie loodusklassi juures männikus, kus on ka pisike tiik, kust vett oleks saanud võtta, kuid miskipärast kangastus mul silme ette pilt märgade jalgadega poistest ning märja rohu peal libisemisest. Seega jätsin selle võimaluse esialgu kõrvale.
Lapsed katsetasid agaralt. 



Mõnikord isegi nii agaralt, et unustasid tulemused töölehele märkida.

Kolmandas etapis tegid lapsed oma tööst kokkuvõtte ehk lugesid kokku, kui mitu korda läks nii nagu nad algul arvasid. 

Tunni lõpuks taipasin ka filmida nende tegevust. Enamikul oli selleks ajaks juba valmis ja videos on kuulda palju lapsi, kes ütlevad, et neil on valmis. 
Tähelepanu võiks juhtida tüdrukule roosas jopes ja mütsis, kes agaralt katsetab ning ise oma tegevust kommenteerib ning näpuga kenasti tabeli õiges reas ja veerus järge ajab. 
Lisaks on taamal kuulda poissi, kes ütleb, et sai "10 puntki".

Kokkuvõtteks ütlesid lapsed:

  • õues loodusõpetuse tund on põnev
  • sain teada, et pliiats jääb pinnale
  • mulle meeldis ise katsetada
  • minu jaoks oli ristide õigesse kohta tegemine raske
  • ise korjasin mingi punase marja ja seda oli raske ära arvata, kas upub või ujub
  • mulle meeldis ise asjade juurde otsimine

Õpetaja õppis:

  • kõik tegevused tuleb väga põhjalikult läbi mõelda
  •  õpilased ei taha eksida, nägin päris mitut last, kes algul arvasid, et mingi asi upub või ujub, aga kui katse käigus selgu, et oli algul arvatud valesti, soditi arvamise rist maha ja pandi seegi õigesse kohta
  • õpilastele meeldib ise uurida ja katsetada
  • õpime edaspidigi õues
  • õpilaste jaoks on väga raske täita tabelit, mõned lapsed tegid ristid esimesse kahte tulpa, kindlasti peaksime taolisi ülesandeid veel tegema