15. oktoobril külastasid meie pisikest kooli Uuringulaeka meeskonnaliikmed, kes olid laste jaoks ettevalmistanud leiva teemalise uuringu.
Uurimine algas tiimidesse jagamise ja varjuteatriga leiva tegemisest.
Lapsed kuulasid ja vaatasid huviga.
Pabernukud olid filigraanselt välja lõigatud.
Peale etendust märkasid lapsed, et igal laual oli neli erinevat sorti leiba, kolm poe ja üks kodus valmistatud.
Esimesena pidi välja selgitatama, et milline leib on kodus tehtud. Siis said lapsed välja valida neile enam maitsenud leiva.
Seejärel said lapsed töölehe, kus tuli leivad järjestada värvuse, lõhna ja maitse järgi.
Tulemused kanti tahvlile, kuhu ühiselt tehti ka uuringu lõpus kokkuvõte.
Grupid said välja mõelda oma etenduse ja mängisid seda siis teistele, oli nii õpetliku sisuga, kui ka natukene õudsaks kippunud etendusi.
Kokkuvõtteks ütlesid lapsed, et neile meeldis kõige rohkem leiva maitsemine ja varjuteatris mängida.
8. oktoober viisin läbi esimese uurimise tunni õues.
Tunni teemaks oli "Ujub või upub?". Valmistasin ise ette töölehed eelnevate teadmiste ja uute teadmiste ning kokkuvõtte kirjapanekuks. Tööleht
Kuna minu 1. klassi kõik õpilased ei oska veel päris hästi lugeda, osad ei tunne kõiki tähtigi, siis kasutasin Clip Art´i pilte ja võimalikult vähe teksti.
Asjade, millega katsetada, välja mõtlemine ei olnud väga raske, tahtsin, et osad asjad peavad lapsed ise loodusest otsima (käbid, kivid, lehed ja lisaks kaks asja nende enda valikul) ning osad asjad võtsin ise kodust kaasa (õunad, pesulõksud, pliiatsid, kustukummid, mündid, paberi ja oad).
Ujuvuse proovimiseks olid kõigil lastel eraldi karbid, mille nad ise toas veega täitsid ja õue viisid. Kohe algul tuli pilku püüdma ja meie põnevaid uuringuid vaatama külakass, kes ennast paitada lasi ja siis sääred tegi.
Esimeses, hüpoteesi seadmise etapis, pidid lapsed vaatama kahte esimest veergu, et märkida sinna rist, kas nad arvavad, et see asi ujub või upub.
Seletasin kõik pildid lahti ja nemad muudkui märkisid.
Teises etapis algas katsetamine ja asjade loodusest otsimine. Kõige raskem oli käbi leida, sest olime kooli õues ja seal mände ega kuuski ei kasva. Käbi leidmiseks pidid lapsed jooksma 100 meetrit kaugemale männiku servale, nii et sportisime ka veidi. Kaalusin esialgu ka uuringu läbiviimist meie loodusklassi juures männikus, kus on ka pisike tiik, kust vett oleks saanud võtta, kuid miskipärast kangastus mul silme ette pilt märgade jalgadega poistest ning märja rohu peal libisemisest. Seega jätsin selle võimaluse esialgu kõrvale.
Lapsed katsetasid agaralt.
Mõnikord isegi nii agaralt, et unustasid tulemused töölehele märkida.
Kolmandas etapis tegid lapsed oma tööst kokkuvõtte ehk lugesid kokku, kui mitu korda läks nii nagu nad algul arvasid.
Tunni lõpuks taipasin ka filmida nende tegevust. Enamikul oli selleks ajaks juba valmis ja videos on kuulda palju lapsi, kes ütlevad, et neil on valmis.
Tähelepanu võiks juhtida tüdrukule roosas jopes ja mütsis, kes agaralt katsetab ning ise oma tegevust kommenteerib ning näpuga kenasti tabeli õiges reas ja veerus järge ajab.
Lisaks on taamal kuulda poissi, kes ütleb, et sai "10 puntki".
Kokkuvõtteks ütlesid lapsed:
õues loodusõpetuse tund on põnev
sain teada, et pliiats jääb pinnale
mulle meeldis ise katsetada
minu jaoks oli ristide õigesse kohta tegemine raske
ise korjasin mingi punase marja ja seda oli raske ära arvata, kas upub või ujub
mulle meeldis ise asjade juurde otsimine
Õpetaja õppis:
kõik tegevused tuleb väga põhjalikult läbi mõelda
õpilased ei taha eksida, nägin päris mitut last, kes algul arvasid, et mingi asi upub või ujub, aga kui katse käigus selgu, et oli algul arvatud valesti, soditi arvamise rist maha ja pandi seegi õigesse kohta
õpilastele meeldib ise uurida ja katsetada
õpime edaspidigi õues
õpilaste jaoks on väga raske täita tabelit, mõned lapsed tegid ristid esimesse kahte tulpa, kindlasti peaksime taolisi ülesandeid veel tegema
